Sissejuhatus Eesti, mis asub Läänemere kaldal, iseloomustab mitmekesine kliima, mis mõjutab kohalike elanike igapäevaelu ja turistide kogemust.
Kliima
Eestis on mõõdukalt mereline kliima, millele on iseloomulikud jahedad suved ja suhteliselt pehmed talved.
Suvi on tavaliselt soe, juulis keskmine temperatuur umbes 17-19°C. Siiski võivad esineda kuumad perioodid temperatuuridega kuni 30°C.
Talv Eestis on jahe, jaanuaris keskmine temperatuur umbes -5°C. Mõnikord esinevad tugevad külmad kuni -20°C ja lumesajud.
Sademed on aastaringselt üsna ühtlaselt jaotunud, suvel esineb sageli vihmasadusid ja talvel lund.
Ilma mõju igapäevaelule
Ilm avaldab olulist mõju Eesti elanike igapäevaelule. Näiteks võivad talvel tugevad külmad põhjustada ühistranspordi hilinemisi ja tehnilisi probleeme.
Suvel soojad ja päikesepaistelised päevad soodustavad aktiivset looduses viibimist ja turismi ning saagikoristust.
Ilmaprognoos ja jälgimine
Ilmaolude jälgimiseks Eestis on mitmeid riiklikke ja erapoolikke meteoroloogilisi teenuseid, mis pakuvad ajakohaseid ilmateateid ja prognoose erinevateks ajaperioodideks.
Turistidel ja kohalikel elanikel soovitatakse jälgida prognoose ja vajadusel võtta ettevaatusabinõusid.
Kokkuvõte
Ilm Eestis võib olla muutlik ja ettearvamatu, kuid tänu kaasaegsetele tehnoloogiatele ja ilmavaatlustele saavad inimesed kohaneda kliima muutuvusega ja nautida selle imelise maa kõiki võlusid.
Ära riski oma elu ja teiste eludega – ära istu purjus peaga rooli!
Igal aastal kaotavad tuhanded inimesed oma elu joobes juhtimise tõttu. Alkohol aeglustab teie reaktsiooni, vähendab keskendumisvõimet ja moonutab taju, muutes juhtimise äärmiselt ohtlikuks. Pidage meeles, et iga sõit joobes peaga on risk, mis võib maksta elu teile, teie kaasreisijatele ja teistele liiklejatele.
Mida saab teha:
Kui olete alkoholi tarvitanud, jätke võtmed koju.
Kasutage takso või ühistranspordi teenuseid.
Määrake sõprade seas kaine juht.
Jääge sõprade või sugulaste juurde ööseks, kui olete liiga palju joonud.
Vastutustundlik käitumine teel algab meist igaühest. Tehke õige valik – ärge istuge joobes peaga rooli. Teie ja teiste ohutus sõltub teist.
Animatsioon (ladina keeles animatio, tõlkes hingestamine, elustamine) on protsess, kus graafikaobjektid võimalikult tõetruult liiguvad filmi- ja meediakunstis. Arvutianimatsioon (computer animation) on kunstilu loomine liikuvate piltidega arvuti abil.
Animatsiooniks nimetatakse ka protsessi, kus iga filmi või video kaader luuakse eraldi, kasutades arvutigraafikat, fotografeerides joonistatud kujutisi või järjest muudetud mudeleid, näiteks savikujusid. See loob illusiooni liikumisest, kui piltide rida taasesitatakse kaaderhaaval. Illusioon liikumisest tekib vaataja teadvuses, mitte reaalsuses, tuginedes inimsilma eripärale, mida nimetatakse nägemise persistentsuseks.
Animatsioon annab võimaluse luua elavat liikumist peaaegu kõigele, kuna iga kaadri loomise vahel tekib paus, mis võimaldab elustada erinevaid stseene ja objekte.
Animatsiooni ajalugu
1700 – Christiaan Huygens begins to develop the magic lantern which projects images from glass slides.
1832- Eadweard Muybridge projects moving images onto a screen. Zoopraxiscope: Developed by Muybridge to project moving images.
1659 – Descriptions of mechanical slides for the magic lantern begin. These involved extra pieces of glass that could be moved by hand.
Tegime dokumentaalfilmi, mis näitab mõningaid Tallinna vaatamisväärsusi ja paiku.
Mis on dokumentaalfilm?
Dokumentaalfilm on film, mis räägib tõsielulistest sündmustest, inimestest või kohtadest. Nad võimaldavad meil rohkem teada saada maailmast meie ümber ja sukelduda tõelistesse lugudesse.
Millised on dokumentaalfilmid?
Dokumentaalfilme võib olla erinevat tüüpi:
Sündmuste kirjeldus: räägivad tõsielulistest sündmustest või ajaloolistest faktidest.
Inimeste portreed: keskenduvad konkreetsete inimeste elule või saavutustele.
Loodus ja teadus: uuritakse loodust, teadust või ümbritsevat maailma.
Kultuuripärand: tutvustatakse erinevate rahvaste kultuuri, traditsioone ja tavasid.
Mis on videomontaaž?
Videomontaaž on videomaterjali töötlemise protsess, mille tulemuseks on ühtne ja terviklik teos: film, video, telesaade, muusikavideo või reklaamvideo.
Montaaž filmi— ja videotootmises ei ole vähem tähtis kui filmimisprotsess ise. Tänu montaažile on võimalik esitada õige jutustuse õhkkond ja rütm.
Film «Tallinna väärtused»
Sissejuhatus
Meie filmis saad nautida Tallinna rikkalikku arhitektuuripärandit alates selle vanast keskusest. Seal näed kauneid keskaegseid losse ja kirikuid. Ja kui me Rotermanni kvartalisse jõuame, imestad sa, kuidas vanadest ladudest ja vabrikutest on saanud moodsad kontorid, poed ja restoranid. Näitame sulle ka Orlova lossi, kus asub muuseum, kus saab teada, kuidas filme tehti. Ja kindlasti ei unusta me populaarset vaatamisväärsust Tallinn — Russalka. Kogu film on läbi imbunud omanäolisest miljööst, mis ühendab muinasaja ja modernsuse. Tegime filmi 2 nädalat ja monteerisime Adobe Premieri.
Stsenaarium
Stseenid, mis tulevad meie filmis. (Kadrid filmile võivad olla erinevas järjekorras)
Stseen 1: Alustame Patkuli vaateväljal, kust avaneb suurepärane vaade linnale. Kaamera läheb sujuvalt üle Kohatõutsile, mis on tuntud oma kaunite maastike poolest.
Stseen 2: Seejärel liigume Taani Kuninga Aeda, kus sukeldume ilu ja rahu atmosfääri.
Stseen 3: Me liigume Aleksander Nevski suursuguse katedraali juurde, kus imetleme tema suurust ja arhitektuuri.
Stseen 4: Seejärel suundume kommunismi memoriaali juurde.
Stseen 5: Me ei saa mööda Russalka, populaarne vaatamisväärsus Tallinnas. Kaamera keskendub sellele suurepärasele skulptuurile ja selle ümbrusele.
Stseen 6: Liigume Kadrioru Kunstimuuseumisse, kus kunstihuvilised saavad nautida kunstikogu.
Stseen 7: Vabadussõja võidusammas. Suur rist Vabadussõja mälestuseks asub Tallinnas, Eestis. See on võidusammas, mis püstitati sõjas hukkunud Eesti sõjameeste auks. See asub Püha Olegi väljakul, kesklinnas.
Stseen 8: Tallinna Raekoda, mis asub vanalinna keskel. Seal toimub palju üritusi. Raekoja sisemuses tuli meile vastu elav muusika.
Stseen 9: Rotermanni Kvartalist Tallinnas leiate hämmastava kombinatsiooni vanast ja kaasaegsest arhitektuurist. Siin on endised laod ja tööstushooned muutunud kontoriteks, kauplusteks ja restoranideks, luues ainulaadse atmosfääri.
Stseen 10: Orlova loss, kus filmiti mõned stseenid filmist «Unustatud esivanemate varjud», asub Eesti Filmimuuseumis. See on suurepärane koht filmi ja selle ajaloo kohta rohkem teada saada.
Stseen 11: Taamsare park on suurepärane koht jalutamiseks ja värskes õhus puhkamiseks. Siin saate nautida kaunist loodust ja rahulikku õhkkonda.
Loomeprotsessi kirjeldus
Kõigepealt mõtlesin välja stsenaariumi (vaatamisväärsused, mis filmis tulevad). Siis käisime võtetel, kus oli valmis tekst. Siis monteeriti video, salvestati heli ja kirjutati subtiitrid. Iga kaader liimis kokku ja valmis film.
“UI “tähendab” User Interface ” või kasutajaliides. See on see, mille kaudu me suhtleme programmide ja seadmetega: nupud, menüüd, pildid jne Hea kasutajaliides muudab toote kasutamise kasutajasõbralikuks ja arusaadavaks.
“UX “tähistab” kasutajakogemust ” või kasutajakogemust. See on üldmulje ja rahulolu, mida kasutaja saab toote, teenuse või veebisaidiga suheldes. UX-disaini eesmärk on luua toote meeldiv, tõhus ja kasutajasõbralik kasutamine.
E-kaubanduse tootelehe mall
Näide: Shopify’i tootelehe mall
Kasutusnäide: Shopify kasutab mitmeid tootelehe malle, kus iga mall on kohandatud vastavalt toote tüübile ja brändile. Näiteks võib üks mall olla mõeldud rõivaste ja teine elektroonikatoodete jaoks.
Kokkuvõte: See mall on kasulik e-kaubanduse platvormidel, kuna see pakub selget struktuuri tooteinfole, hindadele ja ostunuppudele. See võimaldab ka brändidel luua kaasahaaravaid tootelehti. Siiski võib see olla piiratud väga spetsiifiliste tootekategooriate puhul, kus on vaja erilist kohandamist.
2. Blogi postituse mall
Näide: WordPressi blogi postituse mall
Kasutusnäide: WordPressi blogimall võimaldab kasutajatel luua professionaalse välimusega blogipostitusi, kohandades pealkirju, sisu paigutust, pilte ja sotsiaalmeedia jagamisnuppe.
Kokkuvõte: See mall on kasulik blogimisel, kuna see pakub lihtsat viisi korraliku ja korduvalt kasutatava kujunduse loomiseks. Kuid see võib olla piiratud väga ainulaadsete blogide jaoks, kus on vaja erilisi kujundusvõimalusi.
3. Ürituse registreerimise vormi mall
Näide: Eventbrite’i registreerimisvormi mall
Kasutusnäide: Eventbrite kasutab erinevaid registreerimisvormi malle vastavalt ürituse tüübile (nt konverents, kontsert või heategevusüritus).
Kokkuvõte: See mall on kasulik ürituste korraldajatele, kuna see võimaldab kiiret ja lihtsat registreerimist. Samas võib see olla piiratud väga spetsiifiliste ürituste jaoks, kus on vaja lisada erilisi küsimusi või kohandada vormi väljanägemist.
Tegin oma veebileht inkscape’is. Võtsin mõtte veebilehest “Arvutitark”. Arvan, et see on hea kogemus praktiseerida teha midagi vektor graafikaga.
Tegin need suveniirid ikscape’is. Kui sa oscar mixage meie poes, siis sa saad mälupulk ja võid valida milline värv sa tahad.
See brošüür on tented adopilustratoris. See tegid Gleb. Need brošüürid annavad dues ja poodis. Siin on meie kompaania nimi, ja internetis võib leida info meie kompaaniast.
Paljud edukad kaubamärgid kasutavad Gestalt’i põhimõtteid. Näiteks IBMi logo (demonstreerib kinnismõttelisust), olümpiamängude logo (Prägnantsi põhimõtte näide) ja Adidase logo (kasutab ühise saatuse põhimõtet, et tekitada liikumistunnet).
Gestalt on psühholoogiline teooria, mis pakub suuniseid tõhusate ja esteetiliselt meeldivate disainiprojektide loomiseks. Gestalti põhimõtted aitavad kaasata publiku alateadvust, et ennetada nende arusaamu logodest, kujundustest või veebilehtedest. Need põhimõtted on rakendatavad mis tahes visuaalse disaini puhul, aidates keskenduda pigem üldisele mõjule kui keerulistele detailidele.
1.Sarnasuse seadus: Sarnasuse põhimõte ütleb, et kui asjad tunduvad üksteisega sarnased, siis grupeerime neid kokku. Samuti kaldume arvama, et neil on sama funktsioon.
2.Läheduse seadus: Läheduse põhimõte ütleb, et asjad, mis on lähestikku, tunduvad olevat rohkem seotud kui asjad, mis on üksteisest kaugemal.
3.Sulgemise seadus: Inimesed täiendavad puuduvaid detaile ja täidavad lõpuni mittetäielikud kujundid, moodustades nendest ühtse terviku.
4.Jätkamise seadus: Ühise piirkonna põhimõte on tihedalt seotud lähedusega. See väidab, et kui objektid asuvad ühes ja samas suletud piirkonnas, tajume neid koos.
5.Figuur-tausta seadus: Kuju-maa põhimõte väidab, et inimesed tajuvad instinktiivselt objekte kas esiplaanil või taustal olevatena. Nad kas paistavad silmapaistvalt esiplaanile (figuur) või taanduvad tahaplaanile (põhi).
6. Ühise suuna seadus: Prägnantsi seadust nimetatakse mõnikord ka hea kuju seaduseks või lihtsuse seaduseks. See seadus väidab, et kui teile esitatakse hulk mitmetähenduslikke või keerulisi objekte, muudab teie aju need võimalikult lihtsaks. Näiteks, kui teile esitatakse olümpialogo, näete te pigem kattuvaid ringe, kui valikut kumeratest, ühendatud joontest.
&docid=0e9QmX7oDE3y0M&w=300&h=225&q=similarity&client=firefox-b-d&ved=2ahUKEwj82eX-5paEAxUJgf0HHVR6DwMQMygCegQIARBW){kind=link}